Nõukogu seisukoht

Mida Nõukogu European Business Walleti ettepanekus muutis

Nõukogu leppis 9. juunil 2026 kokku oma üldises lähenemisviisis ehk läbirääkimisseisukohas ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse European Business Wallets. See leht võrdleb seda teksti artikli kaupa Komisjoni ettepanekuga COM(2025) 838.[6][1]

Nõukogu tekst

Nõukogu pressiteade seob tema üldise lähenemisviisi Nõukogu dokumendiga ST 7659/26, mis on eesistujariigi Küprose 22. mai 2026. aasta märkus alaliste esindajate komiteele. Selle lisas on esitatud kogu määrus, kus Komisjoni ettepanekule tehtud lisandused on paksus kirjas ja välja jäetud osad läbi kriipsutatud.[6][13]

Allolev tabel hõlmab sisulisi muudatusi. Sellest on välja jäetud toimetuslikud muudatused, mida eesistujariik samuti tegi, näiteks lihvitud sõnastus ja ümber nummerdatud ristviited, ning see ei hõlma põhjendusi ega lisa.[13]

Nõukogu enda kokkuvõte

Nõukogu tõstis oma pressiteates esile viis muudatust:

Koostalitlusvõime: rahakotid peaksid olemasolevaid riiklikke ettevõtetevahelisi ning ettevõtete ja valitsuse vahelisi süsteeme täiendama, mitte asendama.[6]
Samaväärsus: rahakoti kaudu tehtud toimingud säilitavad õigusliku samaväärsuse paberiga, kuid riiklikud haldus- ja menetlusnõuded jäävad kohaldatavaks.[6]
Volitused: volituste süsteem ei ole mõeldud mõjutama riikliku või liidu õiguse kohaseid volikirju ega seadusjärgset esindusõigust.[6]
Pakkujad: kõrgem lävend rahakoti pakkujaks saamiseks, rakendusaktid dokumentide kohta, mida taotlejad peavad esitama, ning riiklike järelevalveasutuste tugevam roll, kui pakkuja rikub nõudeid süsteemselt.[6]
Ajastus: järelevalveasutustel kuni 60 päeva 30 asemel pakkuja taotluse läbivaatamiseks ning tähtajad on rühmitatud ja lihtsustatud.[6]

Kohaldamisala ja õigusmõju

Artikkel	Komisjoni ettepanek	Nõukogu üldine lähenemisviis
Artikkel 2 Kohaldamisala	Määrus ei mõjutaks süsteeme, mida liidu õigus nõuab dokumentide ja andmete vahetamiseks pädevate asutuste vahel.[1]	See ei mõjutaks ka riigisisese õigusega nõutavaid süsteeme ega piiraks meetmeid, mida liikmesriigid võtavad avaliku korra, avaliku julgeoleku ja riigikaitse valdkonnas.[13]
Artikkel 3 Mõisted	Rahakoti omanikud annaksid „mandaate” „volitatud esindajatele”. Ettevõtja oleks iga füüsiline või juriidiline isik või nende rühm, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse raames.[1]	Mandaadid ja volitatud esindajad asendatakse „volitustega”, mille omanik annab rahakoti kasutajatele kindlaksmääratud toimingute tegemiseks määratud rahakotis. Ettevõtja mõistes nimetataks sõnaselgelt äriühinguid, isikuühinguid, sihtasutusi, ühinguid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja iseseisvalt tegutsevaid isikuid.[13]
Artikkel 4 Samaväärsuse põhimõte	Toimingul, mis tehakse mõne artikli 5 lõikes 1 nimetatud põhifunktsiooniga, oleks sama õigusmõju kui samal toimingul, mis tehakse isiklikult, paberil või muul nõuetele vastaval viisil.[1]	Samaväärsus seostuks kvalifitseeritud usaldusteenustega, mis on nende funktsioonide osa, ja hõlmaks ka volitatud rahakoti kasutajaid. Uue lõike kohaselt jäävad kohaldatavaks olemasolevad ELi või riiklikud nõuded elektroonilistele vormingutele haldusmenetlustes.[13]

Mida rahakott teeks

Artikkel	Komisjoni ettepanek	Nõukogu üldine lähenemisviis
Artikkel 5 Põhifunktsioonid	Omanikud saaksid volitada mitut kasutajat oma rahakotti kasutama, neid volitusi hallata ja tühistada ning oma andmeid eksportida.[1]	Volitused, sealhulgas rollidega seotud volitused, ei piiraks volikirju ega seadusjärgset esindusõigust. Omanikud saaksid oma andmeid ka importida, et rahakoti pakkujat vahetada.[13]
Artikkel 6 Tehnilised elemendid	Omanik liidetaks eemalt volitatud esindaja kaudu, kelle elektrooniline identimine vastab tagatistasemele „märkimisväärne” või „kõrge”.[1]	Liitumine toimuks seadusliku esindaja või muu selleks õiguspäraselt volitatud isiku kaudu, elektroonilise identimisega tagatistasemel „kõrge”. Pakkujad peaksid ka andma avaliku sektori asutustele, kellel ei ole rahakotti, eraldiseisva teenusena kordumatu digitaalse aadressi ja tegema rahakotid puuetega inimestele ligipääsetavaks.[13]

Kes võiks rahakotti pakkuda

Artikkel	Komisjoni ettepanek	Nõukogu üldine lähenemisviis
Artikkel 7 Nõuded pakkujatele	Pakkujad peaksid vastama eIDAS määruse artikli 19a nõuetele, välja arvatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad, kes oleksid sellest vabastatud.[1]	Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate erand jäetakse välja. Kaheksa kuu jooksul pärast jõustumist võtaks Komisjon vastu rakendusakti selle kohta, kuidas hinnata, kas pakkuja kujutab endast ohtu liidu julgeolekule, sealhulgas kolmanda riigi kontrolli tõttu. Pakkujad peaksid hoidma ajakohast riskihindamist ja ajakohastama oma enesehindamist iga 24 kuu järel või varem pärast olulist intsidenti või olulist muudatust.[13]
Artikkel 11 Pakkujaks saamine	Tulevane pakkuja teavitaks oma järelevalveasutust ja esitaks vastavusdeklaratsiooni. Asutusel oleks läbivaatamiseks 30 päeva; kui see ei anna selle aja jooksul sisulist vastust, loetaks teade täielikuks. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad jääksid läbivaatamisest välja.[1]	Teavitamisest saab loataotlus, mida toetavad enesehindamisaruanne ja riskihindamine; olemasolevaid eIDAS-e vastavushindamisaruandeid saaks uuesti kasutada. Läbivaatamise tähtaeg oleks 60 päeva ja vaikimist ei loetaks enam heakskiiduks: asutus peaks viivitust põhjendama ja menetluse lõpetama hiljemalt 20 täiendava päeva jooksul. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate kiirmenetlus jäetakse välja.[13]
Artikkel 12 Pakkujate loetelu	Järelevalveasutused teataksid muudatustest Komisjonile 24 tunni jooksul.[1]	3 tööpäeva jooksul. Komisjon lisaks loa saanud pakkuja oma loetellu või eemaldaks nõuetele mittevastava pakkuja kahe tööpäeva jooksul.[13]

Identifitseerimine ja Euroopa digikataloog

Artikkel	Komisjoni ettepanek	Nõukogu üldine lähenemisviis
Artikkel 8 Omaniku tuvastusandmed	Komisjon võiks võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nõuded omaniku tuvastusandmetele, kuid ei oleks selleks kohustatud.[1]	Komisjon peaks need vastu võtma ühe aasta jooksul pärast jõustumist. Liikmesriigid võiksid teatada ka vahendusplatvormist, mis tegutseb nende autentsete allikate nimel.[13]
Artikkel 9 Kordumatud tunnused	Omanik, kellel ei ole Euroopa kordumatut tunnust (EUID), saaks rakendusakti alusel loodud kordumatu tunnuse.[1]	See tunnus loodaks taotluse alusel või siis, kui omanikule antakse rahakott.[13]
Artikkel 10 Euroopa digikataloog	Kataloogile oleks juurdepääs ainult rahakoti omanikel, nende volitatud esindajatel ja rahakoti pakkujatel. Pakkujad edastaksid muudatused ühe tööpäeva jooksul.[1]	Kehtestab miinimumkanded (ametlik nimi, kordumatu tunnus, digitaalne aadress, asukohariik), lisab avaliku sektori asutused, kellel ei ole rahakotti, avab juurdepääsu liikmesriikide asutustele ja kohustab pakkujaid kontrollima omaniku andmeid vähemalt iga 72 tunni järel.[13]

Järelevalve ja karistused

Artikkel	Komisjoni ettepanek	Nõukogu üldine lähenemisviis
Artikkel 13 Järelevalve	Juba eIDAS-e alusel määratud järelevalveasutused teeksid järelevalvet rahakoti pakkujate üle ja võiksid nõuetele mittevastavad pakkujad loetelust eemaldada. Kui riiklik asutus jätaks tegutsemata, võiks Komisjon võtta vastu parandusmeetmeid sisaldavaid rakendusakte, sealhulgas ajutise peatamise.[1]	Iga liikmesriik määraks pädeva asutuse, uue või olemasoleva, või kokkuleppel teise liikmesriigi asutuse. Järelevalveasutused teavitaksid Komisjoni nõuete rikkumisest, selle asemel et pakkujaid ise eemaldada. Komisjon võiks sekkuda üksnes süstemaatilise nõuete rikkumise korral, koos järelevalveasutusega, ja peatada pakkuja ajutiselt otsusega, olles andnud talle võimaluse puudused kõrvaldada. Liikmesriigid võiksid otsustada, kas trahve kohaldatakse riiklikele avaliku sektori asutustele; ülempiir 2% ülemaailmsest aastasest käibest jääb muutumatuks.[13]
Artikkel 15 Liidu üksuste järelevalve	Komisjon teeks järelevalvet iga liidu üksuse üle, mis pakub rahakotte.[1]	Komisjon teeks järelevalvet liidu üksuste üle, välja arvatud liidu institutsioonid, ja tegutseks täiesti sõltumatult.[13]

Avaliku sektori asutused

Artikkel	Komisjoni ettepanek	Nõukogu üldine lähenemisviis
Artikkel 16 Avaliku sektori asutuste kohustused	24 kuud pärast jõustumist peaksid avaliku sektori asutused võimaldama ettevõtetel rahakoti abil end identifitseerida, allkirjastada või pitseerida, dokumente esitada ning teavitusi saata või vastu võtta. Dokumentide ja teavituste jaoks vajaksid nad oma rahakotti koos kvalifitseeritud elektroonilise tähitud kättetoimetamisega. Olemasolevaid alternatiive võiks selle asemel kasutada kuni 36 kuud pärast jõustumist.[1]	Kindel tähtaeg, rahakoti omamise nõue ja erand jäetakse välja. Liikmesriigid võtaksid asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid ning kohustust kohaldataks kaks aastat pärast viimaste rakendusaktide kohaldamise algust (vt artikkel 22).[13]

Kolmandad riigid

Artikkel	Komisjoni ettepanek	Nõukogu üldine lähenemisviis
Artikkel 17 Kolmandate riikide rahakotid	Komisjon võiks pärast hindamist tunnistada kolmandate riikide rahakotid või raamistikud samaväärseks, kui need on koostalitlusvõimelised eIDAS-e usaldusraamistikuga.[1]	Neil peaks olema ka samaväärne turvalisuse tase ning hindamisel tuleks arvesse võtta vähemalt andmekaitset, küberturvalisust ja sõltumatust kõrge riskiga valitsuste kontrollist.[13]
Artikkel 18 Ettevõtted väljaspool liitu	Liikmesriigid teeksid koostööd, et ükski väljaspool liitu asutatud ettevõte ei saaks rohkem kui ühte identifitseerimisandmete kogumit.[1]	Seda teeksid riiklikud järelevalveasutused, kes võiksid selleks kasutada Euroopa digikataloogi. Ka liitumist läbiviiva esindaja isikusamasus kontrollitaks.[13]

Läbivaatamine ja ajastus

Artikkel	Komisjoni ettepanek	Nõukogu üldine lähenemisviis
Artikkel 21 Hindamine ja läbivaatamine	Komisjon annaks määruse kohta aru kolm aastat pärast jõustumist.[1]	Viis aastat pärast jõustumist ning aruanne hõlmaks aja- ja kulusäästu, kui andmed on olemas, kasutuselevõttu ning eraldi hinnangut mõjule mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.[13]
Artikkel 22 Jõustumine ja kohaldamine	Määrust kohaldataks üks aasta pärast jõustumist.[1]	Mõnda sätet, sealhulgas rakendusakte ja järelevalvet käsitlevaid sätteid, kohaldataks alates jõustumisest, suuremat osa määrusest üks aasta pärast seda, kui hakatakse kohaldama viimast loetletud rakendusaktidest, ja artiklit 16 kaks aastat pärast seda. Enamik rakendusakte tuleks vastu võtta ühe aasta jooksul pärast jõustumist. Ühtki neist kuupäevadest ei ole teada, sest määrust ei ole vastu võetud.[13]

Aga Euroopa Parlament?

Parlament ei ole veel oma seisukohta vastu võtnud. Selle juhtiv komisjon ITRE hääletas 10. septembril 2026 oma raporti vastuvõtmise ja institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise poolt ning raport (A10-0240/2026) esitati täiskogule 23. septembril 2026. Parlamendi menetlustoimiku järgi ootab toimik Parlamendi esimese lugemise seisukohta.[4]

See leht võrdleb ainult Nõukogu teksti. Parlamendi muudatused lisataks kõrvale, kui Parlament on oma seisukoha vastu võtnud. Vaata, kus toimik praegu on

Töökindluse taga CredencoVaata kõiki allikaid, millele see leht viitab →